Kevadekuulutajad konnad
Kui esimeste kevadekuulutajate au kuulus tavapäraselt lindudele, siis kevade täiega kohalejõudmise kuulutasid välja kärnkonnad, kes ratsa või oma neljal jalal tiigi poole liikusid.
Aprilli lõpus pidas tiigis pulmi kümneid ja kümneid kärnkonni.
Liikvel olid ka rohukonnad.
Kärnkonnapulmade tagajärjel kaunistasid mai alguses tiiki mustad marjadest helmekeed. Tiigiäärne taimestik oli paksult kudu täis. Marjanööride vahel liikusid vesilikud ehk triitonid, kes sigimisperioodiks tiiki olid tulnud. Triitonid toitusid kiilide ja ujurite vastsetest ning konnakudust.
Pulmamänge mängisid ka tiigikonnad. Nende vali krooksumine kostis kaugele. Selleks et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungitusid konnade suunurkadest välja valged häälepõied.
Juulis valgusid aeda konnahakatised. Käima pidi, silmad maas, et mitte pisikonnadele peale astuda.
Tiigikonnade kontserte sai nautida läbi suve, aga suvised etteasted polnud enam nii sagedased, võimsad ega koorilauluna ette kantud.